Skip to main content
IsiSwati | Indvuna Barbara Creecy: Ivoti Yemcombelelotimali 2022/2023 – Sishayamtsetfo Savelonkhe

IsiSwati | Indvuna Barbara Creecy: Ivoti Yemcombelelotimali 2022/2023 – Sishayamtsetfo Savelonkhe

IsiSwati | Indvuna Barbara Creecy: Ivoti Yemcombelelotimali 2022/2023 – Sishayamtsetfo Savelonkhe
18 May 2022

Sihlalo Wendlu Lohloniphekile;
Lisekela Lendvuna letfu Nks Makhotso Sotyu;
Sihlalo Lohloniphekile Nks Faith Muthambi kanye neMalunga Elikomiti;
Bosihlalo Bemitimba lebika ku-DFFE;
Umcondzisi-Jikelele, Nks Nomfundo Tshabalala;
Ema-CEO Emtimba Yahulumende;
Bomake nabobabe

Sanibonani

Ngebusuku bangamhlaka 11 Mabasa Nkst Thembisa Nomlala i-Enviro Champ lophuma e-Quarry Road West Informal Settlement kuLidolobhakati laseThekwini, wema emantini lashonako etikhukhula abambe umtukulu wakhe lomncane, ngesikhathi etama kutakula takhamuti tangakubo.

Ngekusebentisa umniningwane lovela kusathelayithi lechunyiwe, i-Flood Early Warning System yena kanye nebalingani bakhe be-Enviro Champs bakwatile kusindzisa labanyenti ngaphandle kwemphilo yinye, njengobe uMfula i-Palmiet wakhukhula emakhaya langu-450 emphakatsini wakubo.

Lobuhlungu lahlangabetane nabo kulobusuku lobubi bukhombisa lusizi lwemuntfu ngemuva kwembiko we-6th International Panel on Climate Change. Lombhalo wetincenye letintsathu ucinisekisa tinhlekelele letibangelwa kugucugucuka kwesimo selitulu njengesisongo lesikhulu kakhulu ebantfwini, kutemnotfo nasemhlabeni wemvelo namuhla.

Kuhlupheka kwetakhamuti tase-Quarry Road West Informal Settlement kubonisa liciniso lelivame kucashunwa lekutsi bantfu labasikati nebantfwana ikakhulukati, labaphila ngaphasi kwetimo tebumpofu, basengotini lenkhulu yekuntjintja kwesimo selitulu.

Kodvwa Nkst Nomlala kanye nabozakwabo be-Enviro Champs labangaphasi kwe-Transformative Riverine Management Programme, banemyaleto lobaluleke futsi lonemandla kitsi: imiphakatsi lesengotini akukafaneli kwekutsi iphelelwe ngemandla ngalokuphelele ekubukaneni neKugucugucuka Kwesimo Selitulu.

Kunaloko kubambisana, lokufana naloku, lokuhlanganisa uMphakatsi wase-Quarry Road West, Lidolobhakati laseThekwini, kanye neNyuvesi yaKaZulu-Natali kungadlala indzima lebalulekile ekwakheni kumelana nesimo selitulu emiphakatsini lesengotini.

Njengobe sibukene nekuphutfuma kwenhlekelele yesimo selitulu, kumelana nesimo selitulu kutawudzingeka kwekutsi kwakhiwe kulo lonkhe luhlelo futsi kucashelwa lokukhetsekile kumele kwentiwe kubantfu labasengotini, emakhaya nasemiphakatsini.

Umsebenti wamanje wePresidential Climate Commission wekweseka kusungulwa ngekubambisana kwe-Just Transition Framework for South Africa uyagcizelela usitjela kutsi wonkh umuntfu lotsintsekako kufanele abe yincenye yekutfutfukisa ticatululo; kufanele kube nekusatjalaliswa ngalokulinganako kwebungoti nematfuba kute basebenti nemiphakatsi lesengotini ingatfwali umtfwalo wengucuko futsi inchubo ingaphumelela kuphela uma isisita ngetinjongo tetfu tentfutfuko letibanti, lekunguleti, kufakwa kutemnotfo, kucashwa kanye nekwakha umphakatsini lolingana kakhulu.

Ngalesikhatsi sisalindze Lendlu lehloniphekile kutsi icubungule Umtsetfosivivinyo Wesimo Selitulu, sibeka umklamo wasekhaya wekubuyisela emuva kugucugucuka kwesimo selitulu nekwetayela timo.

Ngekuhambisana neNationally Determined Contribution (NDC) lebuyeketiwe yesifiso setfu sekunciphisa kukhishwa kwegesi lengcolisa umoya, sisungule luhlaka lwema-Sectoral Emission Targets (ema-SET) loluchaza imigomo yekunciphisa kungcola emikhakheni lebalulekile yemnotfo. Luhlelo lekwaba ema-SET lutawucala ngemnyaka wetetimali wanga-2022/23.

Eminyakeni lemibili ledlulile, iKhabhinethi yagunyata Lisu Lekumelana Nekugucugucuka Kwesimo Selitulu Lavelonkhe. Kute kube kunyalo, sesisekele bonkhe bomasipalati betigodzi labangu-44 kutfutfukisa emasu ekumelana nekugucugucuka kwesimo selitulu. Umsebenti wamanje ufaka lusito lwekucinisekisa kuhlanganiswa kwetintfo letibalulekile tesimo selitulu kuTinhlelo Tekutfutfukisa Letihlanganisiwe.

Licembu laMengameli Lekusebenta Kwetimali Tesimo Selitulu, leliholwa nguMnu Daniel Mminele, lihola licembu letebuchwepheshe kute livisise imininingwane lephelele yesiphakamiso semave latfutfukile sekuhlanganisa emaRandi latigidzigidz letingu-8.5 (emabhiliyoni langu-R131) eminyakeni emitsatfu kuya kulesihlanu letako kwesekela kusetjentiswa kwe-NDC yetfu lebuyeketiwe kanye nekucala i-Just Transition yetfu. 

Malunga lahloniphekile,

Kusakata kwebetindzaba kwakamuva kubangele kungabata likhono Lelihhovisi Lesimo Selitulu lekubiketela timo tesimo selitulu letibi nekuvikela takhamuzi tetfu kulomtselela wekugucugucuka kwesimo selitulu. Lemibiko ayisilo licinisa. Tecwayiso tesimo selitulu takhishwa ngaphambi kwetikhukhula kusukela ngamhlaka 11-12 Mabasa futsi tavuselelwa ngekushuba kwesimo selitulu, taba Sicwayiso sesigaba 5 ekuseni ngamhlaka 11 Mabasa futsi taba sicwayiso seSigaba 8 nobe umtselela lomubi nga-8 pm ngalobo busuku.

Kucinisekisa kwekutsi ngaphandle kwekushoda kwemali lengenako, likhono letfu lekubiketela lisecophelweni lelisetulu sabele i-South African Weather Service samba setigidzi letingu-R100 eminyakeni lemitsatfu kute kutfutfukiswe sakhiwonchanti sayo, sicale ngetigidzi letingu-R15 nga-2021-2022.

Njengobe nati, sisachubeka nekubukana nekungcoliswa kwemoya lokunemandla etindzaweni letibalulekile letintsatfu tetimboni taseVaal Triangle, eHighveld naseWaterberg-Bojanala.

Imitsetfotimiso yekusebentisa kanye nekuphocelela tinhlelo tekuphatsa lizinga lemoya endzaweni lebalulekile titawushicilelwa ngaphambi kwekuphela kwa-2022.

Kwanyalo kunetikhalato letingu-10 letiphikisana netincumo letahlukahlukene teSiphatsimandla Sekhwalithi Yemoya Velonkhe seLitiko mayelana neticelo tekumiswa nekuhlehliswa kwekutfobela kwema-Minimum Emission Standards kanye nekukhishwa kwema-Provisional Atmospheric Emission Licence.

Nanobe letinye taletikhalato tiniketiwe, letinye tincatjelwe. 

Ngenca yebumetima nekungcubutana kwetindzaba letiphakanyiswe etikhalweni letemukelwe, ngifaka luhlelo ngekweSigaba 3A seMtsetfo Wekuphatfwa Kwemvelo Wavelonkhe kute ngelulekwe ngetikhalato.

Sengitifakile kugazethi timemo tekucokwa kwelitsimba labochwepheshe kute licubungule bufakazi bemlomo nalobubhaliwe kuletindzaba letibalulekile. Ema-Terms of Reference abhaliwe futsi afakwe kugazethi njengencenye yesimemo.

Malunga lahloniphekile,

Emnyakeni londlulile ngakhipha Umbiko Welitsimba Lelizinga Leliphakeme lowawubuyeketa tinchubomgomo, imitsetfo kanye nemikhuba lephatselene nekuphatfwa, kutalanisa, kutingela, kuhwebelana nekuphatfwa kwetindlovu, emabhubesi, tingwe nabobhejane.

NgeNhlaba 2021 Litiko likhiphe Simo Senchubomgomo lesisalungiswa kute umphakatsi uphawule ngaso lesihlanganise letinye tetincomo letibalulekile tephaneli. Inchubo yekubeka imibono yemphakatsi icele imibono lengetulu kwa-9000 emibonweni lehlukene kakhulu.

Ngalokunjalo, Litiko litsatse sincumo sekuchubeka ngekutfutfukisa Siphakamisomtsetfo Ngekulondvolotwa kanye Nekusetjentiswa Lokusimeme Kwemvelo yaseNingizimu Afrika.

LeSiphakamisomtsetfo sitawucutjungulwa yiKhabhinethi ngeNhlaba kulomnyaka, emvakwaloko sitawushicelelwa kute umphakatsi uphawule ngaso.

Akukameli kwekutsi silindze Siphakamisomtsetfo kute sihlele ngalokusemtsetfweni tindlela letinsha tekwenta nemikhuba ngekuhambisana netincomo Tephaneli Yelizinga Lelisetulu. Tinyatselo letitsite tingachubeka manje ngekwesisekelo lekuvunyelwene ngaso.

Ngendzaba yemboni yemabhubesi latfunjiwe, ngihlose kusungula Iphaneli Yabochwepheshe kute yente futsi yengamele kusetjentiswa kwelisu lekuphuma ngekutitsandzela kulabo labafisa kuhlanganyela.

Ngeyetsemba kwekutsi ngekubandzakanya nangekusebentisana nebabambilichaza, singatfutfukisa lisu lekutikhetsela lelinganciphisa bungoti, kufaka umtselela emnotfweni wasekhaya, kwakha ematfuba emsebenti kanye nenhlalakahle nemphilo yemabhubesi ngekwawo.

Lephaneli itawuba nemibandzela lechazwe ngalokucacile, netikhatsi leticinile, kute umphumela uniketwe esincomweni se-HLP, kanye nakusincumo lesiphuma ku-2018 Parliamentary Colloquium on Lions.

INingizimu Afrika futsi idzinga luhlelo lwekubuyisela luhlobo lwabhejane lomhlophe, lolubuka inkinga yekutingela ngalokungemtsetfo, kanye nemandla lesinawo ekutalanisa bobhejane labamhlophe etindzaweni letilawulwako ngenjongo yekongiwa, kute kusekelwe kongiwa kwabobhejane etinhlelweni letibanti tetilwane tasendle.

Ngikholwa kwekutsi licebo lelinjalo lingatfutfukiswa ngekubambisana nebanikati babobhejane labatimele, kusebente tincomo tePhaneli esimweni stkuwina ngekutitsandzela. Ngibacelile baka-SANParks kutsi bahole ekutfutfukisweni kwaloluhlelo lwekubuyisela kabusha njengentfo lesemcoka yemsebenti wabo kulomnyaka wetimali.

IPhalamende igunyate kuchitjiyelwa kweMtsetfo Wekuphatfwa Kwemvelo Wavelonkhe: Umtsetfo Wetintfo Letinhlobonhlobo, lotawenta kutsi kutfutfukiswe umtsetfo ezingeni lavelonkhe lophatselene nekuphila kahle kwetilwane tasendle.

Siseluhlelweni lwekusungula inkhundla yetenhlalakahle yetilwane tasendle letawugcugcutela kongiwa kwetinhlobonhlobo temvelo kanye nekusetjentiswa kwemvelo lokusimeme, lokunesipholelo nekusetjentiswa lokunebuntfu nekuphatfwa kwetilwane tasendle.

Malunga lahloniphekile,

Ngiyajabula kumemetela namuhla kutsi sesikhokhele ticelo temhlaba letingu-58 kuletingu-66 etindzaweni letivikelekile letikhetselwe kucatululwa ngekushesha ngesikhatsi se-8th People and Parks Conference leyabanjwa eLimpopo nga-2018. Kubonga kwami ​l​okukhetsekile kuya kuKhomishini Yeticelo Temhlaba kanye neNdvuna Thoko Didiza ngebuholi bakhe.

Lokungikhatsata kakhulu nguleticelo temhlaba letingakacatululwa e-Kruger National Park (KNP). Ngifuna kuncoma iBhodi ye-SANParks kanye nebaphatsi be-Kruger National Park ngemandla lamasha laboniswa ngekuhlangana neTiphatsimandla Tendzabuko kuze kuphotfulwe ticelo tekubuyiselwa kwemhlaba letihlangahlangene ngendlela lebandzakanyako lezuzisa kakhulu imiphakatsi letsintsekako.

I-iSimangaliso Wetland Park kanye ne-SANParks ekucaleni kwalomnyaka ibambe tinkomfa tebatjalitimali kute bahehe kutjalwa kwetimali kwetinkampani letitimele ematfubeni lamasha nalakhona etekuvakasha.

Totimbili letinkomfa tekutjalwa kwetimali tita ngesikhatsi lesibalulekile Eluhlelweni Lwekubuyiswa Nekwakhiwa Kwemnotfo welive letfu wonkhe lapho kuvuselelwa kwetekuvakasha kanye nekukhula kuyincenye yetintfo letisihlanu letihamba phambili sikanye nekutjalwa kwetimali tetakhiwoncanti kanye nekungenelela kwemnotfo lobhekelela imvelo. 

Sibuke ngalabovu imiklamo letfulwe kubatjalitimali lasekela kuphangisisa kwakhiwa kwematfuba emisebenti emiphakatsini yasemakhaya lengaseminyeleni wemapaki etfu lapho khona kwamanje ambalwa lamanye ematfuba ekutiphilisa lasimeme.

Emtamweni wekudala ematfuba emisebenzi lamanyenti emiphakatsini yendzawo lehlala edvute netindzawo letivikelekile kanye nekwesekelwa kwemabhizinisi lamancane nalasafufusa, kulomnyaka, Litiko litawutjala imali leningi ekuvikelweni nekongiwa kwemitfombolusito yemvelo. Ngekubambisana ne-SANParks, i-SANBI, kanye ne-iSimangaliso, sitawudala ematfuba emisebenti langu-8 315 (ngekusebentisa Iphothifoliyo yetfu ye-NRM (Natural Resource Management) lokuhloswe ngayo kulawula tilwane letihlaselako, kubuyisela tindzawo letomile letonakele kanye nekuvuselela tindzawo letingemachaphozi letonakele.

Ngetulu kwaloko, sitawakha lamanye ematfuba emisebenti langu-2646 etindzaweni letivikelekile ngeLuhlelo Lwekuvikela Imvelo Nesakhiwoncanti lwetfu lolutawutfutfukisa futsi lulungise sakhiwonchanti etindzaweni letivikelwe kanye netingadze tetitjalo.

Malunga lahloniphekile,

Kugcina live letfu lihlantekile futsi sikhiphe imvelo yetfu imfucuta lengafuneki nalengabukeki kusaseyincenye lebalulekile yekutibophetela kwetfu ekuniketeni indzawo lenemphilo kute wonkhe umuntfu ahlale kuyo.

Kulomnyaka lodlulile, siye samemetela iMitsetfotimiso lemayelana Nemsebenti Wemkhiciti Lowengetiwe lophecelelwe ngenhloso yekwehlisa umtfwalo kubomasipala wekuletsa tinsita tedoti eveni lonkhe.

Imitsetfotimiso yekusetjentwa ngemfucuta lephilako, kanye nekuboliswa kwetibi letiphilako, nayo ishicilelwe kute isetjentiswe kute kususwe imfucuta kudze netindzawo tekulahla imfucumfucu futsi kwakhiwe timboni letisha.

Kwentancono kulawulwa kwemfucuta kubomasipala, Litiko lisita ekutfutfukisweni kwetinhlelo tawo letididiyelwe tekuLawulwa Kwedoti, kanye nekucecesha ngetindlela letisimeme tekulawulwa kwedoti.

Litiko liniketela ngetimoto letingu-22 kubomasipalati labangu-19 eveni lonkhe. Ngelinani leliphelele lelingu-R42 439 812.20 letimoti tifaka ekhatsi ema-Skip Loader Trucks, ema-Front End Loader, emaloli ema-compactor nalamanye emaloli ladzingekako kute ahambise imfucuta kuletindzawo.

Ngemklamo wetfu wekusekela tifundza nabomasipala betfu, luhlelo lwaMasipala Lwekuhlanta Nekushisa lolwentiwe emnyakeni wetimali lodlulile lwakhuluma ngemfundvo yemphakatsi, kulahlwa kwedoti, kubomasipalati labangu-36 eveni lonkhe. Sekaphelele kwakhiwe ematfuba emisebenti langetulu kwa-3000 njengobe sitfutfukisa imphilo yemvelo kulemiphakatsi.

Sihlalo wendlu lohloniphekile,

Badobi baneligalelo lelibalulekile ekuvikelekeni kwekudla nasekukhuleni kwemnotfo wendzawo. Emnyakeni lodlulile sihlangabetane netinselela letinyenti letiphatselene hhayi nje kuphela nekwabiwa kwemalungelo ekudoba, kodvwa futsi mayelana netinsolo temiphumela yekuchuma kwekutamatama kwemhlaba elwandle nakumitfombolusito yetinhlanti.

Konke loku kukulunywa ngako ngco.

Kucinisekisa kutsi imifelandzawonye yetekudoba iyasimama, Litiko letfu lenta tinhlelo tekwesekela ngekubambisana neLitiko Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane kanye nelidlanzana labomasipala basekhaya lekutse kulomnyaka bagcila ekwatisweni kwetemabhizinisi, kuphatsa timali kanye nekwentancono i-value chain. Sitawuphindze sihlelembisa kutsengwa kwetinsita tekudoba temifelandzawonye ledzinga lusito.

Imiphumela yenchubo ya-2021 FRAO yashicelelwa ngamhlaka 28 Indlovana. Manje sibukene neTikhalo tabo bonke labo labangeneliseki ngaloluhlelo.

Sikhetsa Licembu Lekundluliswa Kwetikhalo Lelitimele kutsi lingeluleke, njengeSiphatsimandla Setikhalo, mayelana nekufaneleka kwesikhalato ngasinye kute sicinisekise kutsi inchubo inebulungiswa futsi iphotfulwa ngesikhatsi.

Ngako-ke ngicela bonkhe labangase bafake ticelo kanye nemacembu lanenshisekelo kanye nabatsintsekako kutsi bafake ticelo tabo ngaphambi nobe ngaphambi kwesikhatsi sekuvala saphakatsi nebusuku ngamhlaka 29 Inhlaba 2022.

Umtselela wetinhlololuvo tekutamatama kwemhlaba taselwandle etindzaweni tetfu letivikelekile taselwandle kanye nasembonini yekudoba uyinkinga lenkhulu emphakatsini. Letinhlololuvo tentiwa ngaselugwini lwetfu kusukela ngeminyaka yabo-1950, futsi iNingizimu Afrika ibe nesandla emtimbeni  wesayensi lesisekelo mayelana nalendzaba.

Kucinisekisa kutsi tinyatselo tekunciphisa tivikela kokubili imvelo yetfu kanye netinsita tetfu tekudoba, Litiko lihlose kwenta luhlelo lekucwaninga ngetinhlololuvo tekutamatama kwemhlaba kanye nemtselela wako emantini endzawo.

Lolucwaningo lutawucala kulomnyaka futsi lutawucala ngekubuka emuva kute kutfolakale kutsi ngabe ukhona yini umtselela lobonakalako etindzaweni taselwandle lapho lucwaningo lekutamatama kwemhlaba seluvele lwentekile eminyakeni lembalwa lendlulile.

Malunga lahloniphekile,

Ekubukaneni nekubulawa kwetilwane tasendle kanye netitjalo telive letfu kubekwe phambili nguhulumende netifundza futsi imikhakha lekhahlanyetwe kakhulu ngulobugebengu itfola lufito kuLitiko.

Ekucaleni kweNdlovana siphawule ngetibalo tekubulawa kwabobhejane tanga-2021 futsi nanobe sikuvuma kwehla kancane kwelizinga lekubulawa kwabobhejane e-Kruger National Park, incindzetelo yekutingelwa ngalokungemtsetfo seyintjintjele eveni lonkhe futsi iKaZulu-Natali seyiphendvuke indzawo lebukwe ngulamacembu etigebengu. 

Ngenca yelizinga lelishacisako lokutingela ngalokungemtsetfo kuleso sifundza, tinsita letibalulekile telitiko setitjaliwe kute kwesekelwe i-Ezemvelo KZN Wildlife kanye ne-SAPS. Loku kufaka ekhatsi lusito lekugcogcwa kwetebunhloli kanye nekuphenya lokuhlanganyelwe, kwesekelwa kwetiphatsimandla temtsetfo kanye naBaphatsi Bemisebenti Lehlanganyelwe, lokufaka ekhatsi i-nerve centre eHluhluwe Imfolozi Park leyiyincenye Yezindzawo Tetilwane Tasendle Letihlanganisiwe.

Macondzana nemsebenti lowentiwa likomidi lelisemcoka ngaphasi kwe-Initiative 5 ye-Operation Phakisa, kukhatsateka lokukhulu kubangelwa kutsi sidzingo lesikhulu nemanani lasetulu lakhokhelwa i-abalone ayachubeka ngekuheha bantfu baseNingizimu Afrika ekuhwebeni ngalokungekho emtsetfweni. Kukhatsateka lokufanako ngulokuchubeka kwekususwa lokungemtsetfo kwe-West Coast Rock Lobster elwandle. Kungako-ke Litiko liyachubeka ngekugcila emitamweni yalo yekucinisa umtsetfo ekulweni naletento letingekho emtsetfweni. 

Kute siphindze sigcilise umtamo wetfu mayelana nekuphatfwa kwemtfombolusito we-abalone kanye nendlela lengcono kakhulu yekuvimbela kanye nekulwa nekuhweba lokungekho emtsetfweni, Litiko kanye nebahlanganyeli labahlukahlukene sitawakha indlela lehlanganisako nalephelele yekusabela kanye neluhlelo lekusebenta lekuvimbela kanye nekulwa nekuhweba nge-abalone levunwe ngalokungekho emtsetfweni.

Sihlalo wendlu lohloniphekile,

Wotsi ngiphetse ngekubonga Lisekela Lendvuna letfu Nks Makhotso Sotyu, ngemdlandla wakhe nekusita kuyo yonkhe imikhakha yemsebenti weLitiko letfu; kubonga kwami ​l​okucotfo kuya kuMcondisi-Jikelele wetfu Nkst Nomfundo Tshabalala ngekuphatsa ngekusimama nangekucophelela kwemisebenti leminyenti leyinkimbonkimbo nalehlukahlukene layiholako.

Ngivakalisa kubonga kwami l​​okukhulu ecenjini Letemahlatsi, Tetinhlanti Netemvelo kanye naboSihlalo Bebhodi kanye nema-CEO kanye nabaphatsi Bemitmba yetfu ngako konkhe kutinikela kwabo etindzabeni temvelo kanye nekusebentisa lokusimeme kwemitfombolusito yemvelo yelive letfu.

Kwekugcina, ngibonga kakhulu eKomidini lePhothifoliyo letfu leliholwa nguMhlonishwa Faith Muthambi ngekusenta kwekutsi sihlale sime mantontolwane!

Ngiyabonga

 

About

We are professional and reliable provider since we offer customers the most powerful and beautiful themes. Besides, we always catch the latest technology and adapt to follow world’s new trends to deliver the best themes to the market.